| 22Esmaspäev | 23Teisipäev | 24Kolmapäev | 25Neljapäev | 26Reede | 27Laupäev | 28pühapäev |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hommik | Hommik | Hommik | Hommik | Hommik | Hommik | Hommik |
Kaera- ja riisihelbepuder 150 g Moos 10 g Tee 150 g
LA vitamiiniamps: paprika 60 g |
5-viljahelbepuder 150 g Moos 10 g Sepik 20 g Kakao 150 g
LA vitamiiniamps: õun 60 g |
Jõululaupäev Tuntud kui ka jõuluõhtu. Eestis on see päev riigipüha. Kristliku kalendri järgi on see Jeesus Kristuse sünni päev. Levinud kommete kohaselt süüakse ja juuakse siis rikkalikku jõulusööki ning tuleb jõuluvana ja toob kingitusi.
Rahvapärases kasutuses kannavad jõulude nimetust nii Kristuse sündi märkivad jõulupühad kui kogu kesktalvepühade tsükkel. Kristuse sünnipäevale vihjavaid nimetusi pole kasutatud kuigivõrd. |
25. detsember – esimene jõulupüha Esimene jõulupüha on kristlik püha Jeesuse sünni auks. See on vaikne päev, mil viibitakse perega koos. Mõnes peres lauldakse jõululaule ja süüakse traditsioonilisi jõulutoitusid. Aga käiakse ka looduses ja tehakse ühiseid jalutuskäike. |
26. detsember – teine jõulupüha Teine jõulupüha on nn jõulude jätkupüha, mil külastatakse tavaliselt sugulasi ja sõpru. Enamikel inimestel on see vaba päev ja puhatakse suurest jõulumelust. |
27. detsember – kolmas jõulupüha Kolmandat jõulupüha Eestis ei tähistata ega peeta ja see on tavaliselt ka tööpäev.
Allikas: Rahvakalender |
Süütalastepäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev iga aasta 28. detsembril.
Süütalastepäev tähistamise aluseks on Matteuse evangeeliumis kirjapandud sündmused kuningas Heroodese korraldatud veresaunast. Kui Heroodes sai kuulda, et Petlemmas Juudamaal on vastavalt prohvetikuulutustele sündinud tulevane maailmavalitseja, siis ta kohkus. Ta läkitas Hommikumaa tähetargad Jeesuslast otsima. Jumal hoiatas unenäos tähetarku, et nad Heroodese juurest enam läbi ei läheks. Unenäo abil hoiatas ta ka Joosepit, et mees põgeneks koos Maarja ja Jeesuslapsega. Kui nüüd Heroodes nägi, et tähetargad on teda petnud, hakkas ta raevutsema ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, kaheaastased ja nooremad, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud.
Esmakordselt ilmus see püha kirikukalendrisse 505. aastal Põhja-Aafrikas Kartaagos. Allikas: Eesti rahvakalender |
| Lõuna | Lõuna | Lõuna | Lõuna | Lõuna | Lõuna | Lõuna |
Kartul 150 g Värske kapsa-hakklihahautis 150 g Täistera rukkileib 20 g PRIA piim 2,5% 150 g Maitsevesi |
Peedisupp 230 g Hapukoor 20 g Täistera rukkileib 20 g Vaarikakissell 150 g Vahukoor 10 g Maitsevesi
Päevane energia: 756 kcal |
Jõulud Üldnimetus jõulud on muinasskandinaavia algupära ning lähtub sõnakujust jul. Soome keeles tuleneb jul-sõnast juhla pidustuse või püha ja joulu jõulude tähenduses. Maa kaguosas Krk, Trv, Hel, Ta lõunaosas ning Võ, Se on jõulude paralleelnimetuseks talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad (vrd. läti k. ziemas svētki – talvepühad). Analoogse tähendusega on suvistepühad ehk suvisted. Ajaliselt hõlmavad aasta kõige pikemad, tähtsamad ja kõige mitmekülgsema traditsiooniga pühad perioodi, mille piirdaatumid on toomapäev (21. XII) ja kolmekuningapäev (6. I). |
||||
| Oode | Oode | Oode | Oode | Oode | Oode | Oode |
Munavõi sai 50 g Jäätis 50 g
Päevane energia: LA 834 kcal
|
JÕULUREEDE
Jõulureede õhtul käidi juba saunas Allikas Eesti rahvakalender🤗 |
| 29Esmaspäev | 30Teisipäev | 31Kolmapäev | 01Neljapäev | 02Reede |
|---|---|---|---|---|
| Hommik | Hommik | Hommik | Hommik | Hommik |
Riisihelbepuder 150 g Sepik 20 g Mahl 150 g
LA vitamiiniamps: PRIA porgand 40 g |
Kaerahelbepuder 150 g Moos 10 g Tee 150 g
LA vitamiiniamps: paprika 60 g |
10-viljahelbepuder 150 g Moos 10 g Kakao 150 g
LA vitamiiniamps: apelsin 60 g |
MEELEOLUKAT UUT AASTAT! Nääride nimetuse taga peitub kaks alamsaksakeelset sõna "ni jar", mis kokku tähendavad uut aastat. Mitmuslik lõpp lisandus alles ajal, mil "jõulud" ei tohtinud ütelda, puht analoogia põhjal. Sinnamaani ei tuntud nääre ega nääri, vaid ainuüksi nääripäeva. Vanadesse tartukeelsetesse kalendritesse on see trükitud kui "Wastse ajastaiga pääw", s.t. uue aasta päev ehk 1. jaanuar. Eesti rahvakombestikus on nääripäev hästi tuntud ja peetud. |
7-viljahelbepuder 150 g Moos 10 g Sepik 20 g Tee 150 g
LA vitamiiniamps: õun 60 g |
| Lõuna | Lõuna | Lõuna | Lõuna | Lõuna |
Riis 150 g Köögiviljaburgerid 100 g Kaste 100 g Täistera rukkileib 20 g PRIA piim 2,5% 150 g Maitsevesi Ananassi tükid 60 g |
Kana-riisisupp 230 g Täistera rukkileib 20 g Piimakissell 150 g Moos 10 g Maitsevesi |
Tatar 150 g Hautatud veiseliha 100 g Täistera rukkileib 20 g Maitsevesi PRIA porgand 40 g PRIA piim 2,5% 150 g
Päevane energia: 807 kcal |
1929. aasta 1. jaanuaril hakkas Eestis kehtima meetermõõdustik.
Allikas: Eesti esimene rohelise elustiili portaal, www.bioneer.ee |
Kartuli-porgandipüree 150 g Hakk-kotlet 100 g Mais 60 g Täistera rukkileib 20 g Maitsevesi PRIA piim 2,5% 150 g |
| Oode | Oode | Oode | Oode | Oode |
Ülepannikoogid 100/150 g Moos 10 g Tee 150 g
Päevane energia: 1360 kcal |
Pitsaomlett 100 g Mahl 150 g
Päevane energia: 761 kcal |
HEAD VANA-AASTA LÕPPU! Näärid on Eestis aastavahetuse aeg, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Selle ajaga on seotud omapärased kombed nagu näärisoku jooksmine ehk sokutamine. Nääride nimetus, tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia päritolule. Nimetus on tulnud arvatavasti rootsi sõnast nyår (uus aasta). Võimalik on nimetuse pärinemine sama tähendusega keskalamsaksakeelsetest sõnadest nē jār.
Nõukogude ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu avalikult ei peetud, võttis jõulukombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms).
Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega.
Allikas: Vikipeedia |
Neljaviljapallid 20 g Piim 150 g
Päevane energia: 1063 kcal |
Toitlustuse pakkuja
Kontakt
- Nimi Illuka Kool