- Kontaktid Link avaneb uuel leheküljel
- Tunniplaan Link avaneb uuel leheküljel
- Lasteaia Stuudium Link avaneb uuel leheküljel
- Põhikooli Stuudium Link avaneb uuel leheküljel
- ARNO Link avaneb uuel leheküljel
- DHS Link avaneb uuel leheküljel
- E-post Link avaneb uuel leheküljel
- Söökla Link avaneb uuel leheküljel
Front page
Toidumenüü
Jõululaupäev
Tuntud kui ka jõuluõhtu. Eestis on see päev riigipüha. Kristliku kalendri järgi on see Jeesus Kristuse sünni päev. Levinud kommete kohaselt süüakse ja juuakse siis rikkalikku jõulusööki ning tuleb jõuluvana ja toob kingitusi.
Rahvapärases kasutuses kannavad jõulude nimetust nii Kristuse sündi märkivad jõulupühad kui kogu kesktalvepühade tsükkel. Kristuse sünnipäevale vihjavaid nimetusi pole kasutatud kuigivõrd.
LõunaJõulud
Üldnimetus jõulud on muinasskandinaavia algupära ning lähtub sõnakujust jul. Soome keeles tuleneb jul-sõnast juhla pidustuse või püha ja joulu jõulude tähenduses. Maa kaguosas Krk, Trv, Hel, Ta lõunaosas ning Võ, Se on jõulude paralleelnimetuseks talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad (vrd. läti k. ziemas svētki – talvepühad). Analoogse tähendusega on suvistepühad ehk suvisted. Ajaliselt hõlmavad aasta kõige pikemad, tähtsamad ja kõige mitmekülgsema traditsiooniga pühad perioodi, mille piirdaatumid on toomapäev (21. XII) ja kolmekuningapäev (6. I).
Jõululaupäev
Tuntud kui ka jõuluõhtu. Eestis on see päev riigipüha. Kristliku kalendri järgi on see Jeesus Kristuse sünni päev. Levinud kommete kohaselt süüakse ja juuakse siis rikkalikku jõulusööki ning tuleb jõuluvana ja toob kingitusi.
Rahvapärases kasutuses kannavad jõulude nimetust nii Kristuse sündi märkivad jõulupühad kui kogu kesktalvepühade tsükkel. Kristuse sünnipäevale vihjavaid nimetusi pole kasutatud kuigivõrd.
LõunaJõulud
Üldnimetus jõulud on muinasskandinaavia algupära ning lähtub sõnakujust jul. Soome keeles tuleneb jul-sõnast juhla pidustuse või püha ja joulu jõulude tähenduses. Maa kaguosas Krk, Trv, Hel, Ta lõunaosas ning Võ, Se on jõulude paralleelnimetuseks talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad (vrd. läti k. ziemas svētki – talvepühad). Analoogse tähendusega on suvistepühad ehk suvisted. Ajaliselt hõlmavad aasta kõige pikemad, tähtsamad ja kõige mitmekülgsema traditsiooniga pühad perioodi, mille piirdaatumid on toomapäev (21. XII) ja kolmekuningapäev (6. I).
25. detsember – esimene jõulupüha
Esimene jõulupüha on kristlik püha Jeesuse sünni auks. See on vaikne päev, mil viibitakse perega koos. Mõnes peres lauldakse jõululaule ja süüakse traditsioonilisi jõulutoitusid. Aga käiakse ka looduses ja tehakse ühiseid jalutuskäike.
25. detsember – esimene jõulupüha
Esimene jõulupüha on kristlik püha Jeesuse sünni auks. See on vaikne päev, mil viibitakse perega koos. Mõnes peres lauldakse jõululaule ja süüakse traditsioonilisi jõulutoitusid. Aga käiakse ka looduses ja tehakse ühiseid jalutuskäike.
Tundide ajad
| E T N R | K |
|---|---|
| 1. 08:25 - 09:10 | 1. 08:25 - 09:05 |
| 2. 09:20 - 10:05 | 2. 09:15 - 09:55 |
| 3. 10:15 - 11:00 | 3. 10:05 - 10:45 |
| lunch 11:00 - 11:25 | lunch 10:45 - 11:10 |
| 4. 11:25 - 12:10 | 4. 11:10 - 11:50 |
| lunch 12:10 - 12:35 | lunch 11:50 - 12:15 |
| 5. 12:35 - 13:20 | 5. 12:15 - 12:35 |
| 6. 13:30 - 14:15 | 6. 12:45 - 13:25 |
| 7. 14:30 - 15:15 | 7. 13:35 - 14:15 |
| 8. 15:20 - 16:05 | 8. 14:25 - 15:10 |
- 1. 08:25 - 09:10
- 2. 09:20 - 10:05
- 3. 10:15 - 11:00
- lunch 11:00 - 11:25
- 4. 11:25 - 12:10
- lunch 12:10 - 12:35
- 5. 12:35 - 13:20
- 6. 13:30 - 14:15
- 7. 14:30 - 15:15
- 8. 15:20 - 16:05
- 1. 08:25 - 09:05
- 2. 09:15 - 09:55
- 3. 10:05 - 10:45
- lunch 10:45 - 11:10
- 4. 11:10 - 11:50
- lunch 11:50 - 12:15
- 5. 12:15 - 12:35
- 6. 12:45 - 13:25
- 7. 13:35 - 14:15
- 8. 14:25 - 15:10