Kooliaasta lõpu puhul läksime vaatama, kas saab ka kuidagi teisiti Kurnta noortekeskusesse kui bussiaknast nähtud teed mööda. Hommik klassiaknast oli väga vihmane ning meie matka toimumine oli küsimärgi all. Õnneks pilved hajusid ning saime alustada kokkulepitud ajal jalutuskäiku. Teel tegime mitmeid puhke-, söögi- ja joogipause. Loodusest leidsime nii söödavaid (jänesekapsas, kuusevõrseid) kui mürgiseid taimi (maikelluke, ussilakk). Proovisime ka linnulaulu kuulata, aga õpilaste huvi oli ikka rohkem lihtsalt kõndida :). Kohtasime ka puuki. Selliselt koos toredasti kulgedes oligi nagu niuhti umbes 6 km jalutuskäik tehtud ja noortekeskuse avatud värvad ootasid meid. Aitäh Mirjamile! Viinerid jõudsid vaevalt leigeks minna kui juba rändasid nad matkasellide kõhtu. Ka vahukommid, õunad, kurgid leidsid maiustajaid. Pärast kehakinnitamist olid õpilased justkui unustanud, et nad olid just öelnud, et jalad on niiiiiiiii väsinud. Algas tants ja tagaajamine, kes siis teineteist, kes palli. Enne bussile minekut jõudsime ka noortekeskuses sees veidi aega veeta - liikuvas rütmis ka seal, batuut, jooksulint, Xboxi spordimängud. Mõned õpilased olid aga ka veidi väsinud ning piirdusid piljardimänguga. Mis seal salata, ka arvutid on noortekeskuses olemas ning ega ka nemad pimedana nurka konutama jäänud :). 
Oli meeleolukas ja tore matkapäev!
Järgmiste matkadeni!

Õpetaja Kristi Vaarmann