9.klassi õpilastel sai võimalikuks külastada Maarjamäe ajalookeskust, kus lossihoones endas tutvustas giid püsinäitust „Minu vaba riik“, mis viis õpilased rännakule läbi saja aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani. See oli tänuväärt tund ajaloo meeldetuletamiseks nii faktide, sündmuste, ajalooliste tegelaste kui lihtrahva elu-olu kohta sellel ajajärgul. Õuealal võis tutvuda nõukogudeaegsete monumentidega, mis veel 30 – 20 aastat tagasi seisid Eestimaa erinevais paigus.

„Punane vaip“ lossikompleksi territooriumil viis aga meid Filmimuuseumisse, see oli ääristatud Eesti filmist inspireeritud originaalsete skulptuuridega. Püsinäitusel  „Duubel ÜKS“  selgitas  giid üksikasjalikult filmitegemise protsessi ning saime teada filmide loomise ja filmitegijate saladusi. See pakkus kõige rohkem huvi, sest sai proovitud selga erinevaid kostüüme,  teha stseene tuntud filmidest, lasta end pildistada Punasel vaibal.

Maarjamäel  Pirita tee ääres asub ka tuntud Kommunismiohvrite memoriaal,  mis valmis 2018. aastal. Memoriaal on pühendatud kõigile Nõukogude Liidu terrori all kannatanud Eesti inimestele. Memoriaal koosneb kahest osast. Esmalt läbib külastaja „Teekonna“ – tumeda pika ja kitsa tunneli, mille välisseinas on sümboolsed kuuliaugud ja siseseintel seinatahvlid hukkunute nimedega. Pitsitav teekond viib aga „Koduaeda“, kus kasvavad õunapuud ning tuhanded metallist mesilased ilmestavad Juhan Liivi katket luuletusest „Ta lendab mesipuu poole“. Pikk ängistav tunnel, mille lõpus on valgusküllane õhuline õunaaed, moodustab mõjusa kompositsiooni, mis ei lase juhtunul ununeda, ent sisendab lootust ja elustab helgeid mälestusi. 

Ajapuudusel ei jõudnud me kahjuks seda memoriaali lähemalt uurida, kuid kindlasti õnnestub seda kunagi teha,  näiteks, kevadel või sügisel aga kindlasti oli see õige hetk külastuseks, sest 25.märts  1949.a. – küüditamise päev -  on kuupäev, mis püsib eestlasete mälupildis siiani.

õpetaja Emilia Landra