Illuka koolil täitus 100 aastat hariduse andmisest eelmise õppeaasta sügise hakul, 20. septembril. Kuid et asjaolud siis suuremate sündmuste tähistamist ei soosinud, otsustasime selle käesolevasse kevadesse kanda. Kavas oli sajandast  sünnipäevast ka  raamatu kujul jälg jätta. Mis raamat see muu ikka olla saab, kui koolile kohaselt aabits. Ainult et mitte lugema õppimise aabits, mille saab iga koolijüts esimese koolipäeva aktusel, vaid meie kooliga seotud lugude aabits, mille saab lõpuaktusel mälestuseks kaasa iga meie koolilõpetaja.

Aabits sai suve hakuks kenasti valmis, kuid kõigile huvilistele esitleme seda lähemalt meie 101. sünnipäeval tänavu 20. septembril ning seejärel saab sellega tutvuda ka igas Alutaguse valla raamatukogus.

Küll aga inspireeris see aabitsa koostamine ka kooli aastapäeva aktuse korraldajaid, kes kõik sõnavõtud ja etteasted täht haaval lahti seletasid ning neid selgitavalt tutvustasid.

Nagu iga aabits algab A-st ja B-st, nii algas ka meie aktus kooli direktori Anneli Bogensi sõnavõtuga. Meeleolukate vahepaladega astusid kontserdil ette A nagu ansambliring ja N nagu noortekeskuse noored, tehti P nagu püramiide ning kõlas L nagu laul, ei puudunud ka R nagu rahvatants ega Õ nagu õpetajate etteaste. Esinejate seas olid ka M nagu meie lasteaia mudilased. Emotsionaalse kõne pidas V nagu Villio Reinsalu, kes oli saja-aastase ajaloo kauaaegseim D nagu direktor.

Aktuse kava koostamisel pöörasime tähelepanu ka teisele olulisele märksõnale meie hariduselus, milleks on järjepidevus. Ilma järjepidevuseta poleks me nii stabiilselt tänasesse tüürinud ega oleks ka jätku senisele sajale aastale. Järjepidevuse märgina andsid aktust sõnaliselt lõiminud tänavused kooli lõpetajad teatepulga üle noorematele koolikaaslastele, kes omakorda kutsusid kontsertkava lõpus kella helistama algklassirüblikud. Etteastetega põimiti mälestuskilde ja üllatavaid hetki koolisajandi ajaloost – enamusele  esmakordselt kõlas aastatel 1932-1945 kooli juhtinud Theodor Vaasi hääl.

Avatud oli kogu mõisakompleks ning igas hoones oli arvukalt väljapanekuid. Esitlesime õpilaste ja õpetajate loomingut, tutvustasime tänaseid õpitingimusi. Ruumi jagus omavaheliseks vestluseks ning koos pildistamiseks. Õhtu lõpus kogunesid kõik meeleolukaks jalakeerutuseks taas saali, kus peole ka kena tantsuline punkt pandi. Õigemini semikoolon, sest loodetavasti on viie aasta pärast taas põhjust kokku tulla ja 105. aastapäeva tähistada.

Vilistlaste kokkutuleku pildigaleriilink opens on new page