Pärast Noortekohtumise laagrit augusti alguses Taevaskojas avaldasid Tallinna noored ja nende juhendaja soovi veel septembriski kokku saada. Nii saigi otsustatud, et veedame veel ühe hilissuvise pühapäeva koos Tallinnas, kuupäevaks sai paika 16.september.
Mõeldud – tehtud! 16.septembri hommikul asusime jälle Jõhvist rongiga Tallinna poole teele, sõbrad ootasid meid juba Balti jaamas. Üheskoos suundusime läbi vanalinna Vabaduse väljakule, kus pidime kohtuma mängujuhiga. Noortel on samm kiire ja nii jõudsime pool tundi varem kohale, mistõttu ronisime Vabaduse risti taha mäele parki, kus tegime väikese vestlusringi. Kokkulepitud ajal suundusime alla tagasi ja seal ootaski meid juba mängujuht, kes moodustas meeskonnad, jagas välja tahvelarvutid ning selgitas mängu käiku. Mängus pidid noored läbima vanalinnas märgitud kohti ning lahendama igas kohas mingi ülesande – vastama küsimusele, tegema foto vms. Küsimused olid mõned eesti keeles ja mõned vene keeles. Erilise tähelepanuga tuli suhtuda keelutsoonidesse, kuhu sisenemine võttis punkte maha. Kui kõik esilekerkinud küsimused vastatud said, suundusid noored omapäi Tallinna vanalinna kontrollpunkte läbima ning ülesandeid lahendama. Juhendajad said samal ajal kohvikus Wabadus tehtut analüüsida ning edaspidiseid plaane arutada. Umbes tunni ja neljakümne minuti pärast hakkasid meeskonnad tagasi saabuma. Kõige rohkem punkte kogus meie kooli Evari meeskond ja sai auhinnaks karbi maiustusi, mida lahkelt jagati teistegagi. Tublid olid ka kõik ülejäänud meeskonnad, sest liiguti koos, ei jäetud kedagi maha ning miinusesse ei jäänud keegi.
Et pikalt ringi seiklemine oli kõhud tühjaks teinud, suunduti nüüd Ahtri tänavale armeenia restorani Sevan, kus saime puhata ning keha kinnitada. Päeva lõpetuseks külastati omapärast Telliskivi loomelinnakut. See oli paljudele uudne kogemus, sest vanematega Tallinnas ringi käies eriti keegi sinnakanti ei satu… Kui noortele vaba aeg anti, suundusid kõik nagu üks mees La Muusse ökojäätist sööma. Paljud vanemad õpilased käisid ka Rohelises saalis XIII Disainiöö näitust vaatamas.
Ning oligi aeg sõpradel meid rongile saata. Lahkudes sai õhku visatud idee, et nüüd on nende kord Illukale tulla… Pead tööle, mida saaksime omalt poolt sõpradele pakkuda!
Piia Otti
