16.-19.novembril võõrustasime virtuaalselt rahvusvahelise projekti „Digital Creative Education“ raames külalisi Lätist (CLIL Education Centre), Leedust (Vilnius Municipality’s Grigiškės Šviesos gymnasium; Siauliai Sanatorine school; PI Edukateka) ja Norrast (Norlights Montessori School).
Projekti eesmärk on jagada kogemusi digitaalse õppe võimalustest ning digiõppe vahendite kasutamisest. Iga partner viib läbi töötubasid, jagades oma teadmisi digitaalsete tööriistade kasutamise kohta. Õpetajad osalevad töövarjudena partnerkoolides. Projekt lõpeb avatud rahvusvahelise konverentsiga „Digitaalne loovharidus“, kus iga kool jagab oma teadmisi ja kogemusi kooliprotsesside digiõppe tõhususest ja õpetajatele pakutavate võimalustest. Projekti rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogramm Nordplus Junior.
Lootsime väga, et saame külalisi novembrikuu kolmandal nädalal võtta vastu Illukal. Kuid kahjuks, nagu öeldakse on saatusel ikka oma plaanid ning kui oktoobrikuu lõpus oli Lätis välja kuulutatud eriolukord ja ka meie haiglad täitusid patsientidega hirmutavalt kiiresti, tuli vastu võtta otsus, et ka sel korral peame piirduma virtuaalse mobiilsusega.
Kui algselt olime planeerinud oma tegevused viiele päevale, siis muutsime oma planeeritud projektiprogrammi nii, et virtuaalsed koosolekud toimusid kolmel päeval. Meie mobiilsuse märksõnadeks olid efektiivne suhtlus ja tagasiside haridusasutuses. Spetsiifilised teemad olid Eesti kultuur, Eesti haridussüsteem ja selle edu saladused, e-päevik- Stuudiumi kasutamine, tagasiside tähtsus ja efektiivne tagasiside.
Esimene virtuaalne kohtumine toimus teisipäeval, 16. novembril MS Teams keskkonnas. Sissejuhatuseks vaatasime videoid Eestist ja Eesti haridussüsteemist, lisaks olime kutsunud külalisesineja haridus- ja teadusministeeriumist, kes tegi ülevaate Eesti PISA- testide eduteguritest. Teatavasti on Eesti põhikooli õpilaste oskused viimaste Pisa tulemuste järgi Euroopa absoluutses tipus ja seda kõigis kolmes valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes.
Kohtumisest osa võtnud Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna nõunik Maie Kitsing selgitas külalistele, et üheks edufaktoriks on arvatavasti see, et haridust peetakse Eesti ühiskonnas oluliseks. Eesti hariduspoliitikas järgitakse ühtluskooli põhimõtet-kõikidele õpilastele on tagatud võrdne ligipääs haridusele (tasuta koolitoit ja õppevahendid, tugiteenused, peretoetused ning huvihariduse toetamine). Külalised kuulasid ettekannet suure huviga ja kohtumise lõpus arutlesime erinevate riikide haridussüsteemide sarnasuste ja erinevuste üle.
18. novembril toimus teine virtuaalne kohtumine, mille käigus tutvustasime külalistele video ja multifilmi näol oma kooli. 9. klassi õpilased Kirke Otti ja Helar Richard Ekštein olid kokku pannud meeleoluka video, mis andis külalistele ülevaate meie kooli ümbrusest ja kooliruumidest. Multifilm oli kokkuvõte meie kooli sisust, tegevusest, eripärast ja väärtustest.
Seejärel tutvustas õpetaja Kristi Klaamann külalistele meie koolis kasutatava Stuudiumi e-päeviku keskkonda. Kasutame ju meie Stuudiumit nii suhtluskanali kui tagasiside vahendina, sest iga hinde ja hinnangu juures on õpetaja kommentaar. Kuna Stuudiumi keskkonna kasutamine on väga lihtne, olime eelnevalt teinud kõigile osalejatele Stuudiumi kasutaja kontod ja kõik väliskülalised said ise proovida saata kirju, postitada TERA-sse kodutööd jms. Keskkond, mis hõlmab päevikut, õppematerjale, suhtlusmoodulit ja kogu muud infot, mis koolieluks vajalik, tegi heas mõttes kadedaks kõik meie projektipartnerid. Igapäevaselt Stuudiumit kasutades, ei kujuta enam ette, et kuidagi teistmoodi oleks võimalik.
Meie viimasel koosolekul, mis toimus reedel, 19. novembril, olid aktiivselt kaasatud ka meie kooli õpilased, kes tutvustasid külalistele erinevaid tagasiside andmist võimaldavaid programme ja arutlesid külalisõpetajatega õpilastele efektiivse tagasiside võimaluste üle. Meie õpilased Kirke Otti, Helar Richard Ekštein ja Herta Rajas, kes töötubasid inglise keeles juhendasid, said suurepäraselt hakkama. Projektipartnerid kiitsid väga meie kooli õpilaste suurepärast inglise keelt ja õpetatud programme ning lubasid kindlasti hakata neid programme ka edaspidi oma koolides kasutama. Mitmed osalejad pidasid viimast koosolekut kõige kasulikumaks just praktilises võtmes.
Vaatamata väikestele tehnilistele viperustele, võib öelda, et järjekordne virtuaalne projektikohtumine õnnestus väga hästi. Loodame siiski, et ehk õnnestub tuleval kevadel lõpuks kohtuda oma projektipartneritega ka näost-näkku.
