24.09.2019 Põhjarannik
Illuka kool tähistas eelmisel reedel oma 98. sünnipäeva, esitledes trükilõhnalist kodulooraamatut. Et kool asub kunagises mõisas, on sel jutustada palju lugusid.
SIRLE SOMMER-KALDA
Foto Matti Kämärä
Illuka kooli direktor Anneli Bogens ütles, et koduloo tööraamat "Illuka mõis − ammendamatu inspiratsiooniallikas" on teejuht nii kooliperele kui ka kõigile teistele huvilistele, kes soovivad teada, kuidas mõisas kunagi elati ja mismoodi seal praegu toimetatakse.
Mõis on kooliks hea koht
Bogens märkis, et kui mõisad 1919. aastal sundvõõrandati, andis see kohalikule aadlile surmahoobi, aga samas tõstis hariduselu Eestis enneolematule tasemele.
"Koolidel oli terav ruumipuudus, tolleaegsed omavalitsused küsisid tühjaksjäänud mõisahooneid endale. Riik otsustas anda üle 300 endise mõisahoone koolide käsutusse. Kui enne õpiti madalates taluhoonetes, siis nüüd pääseti ka suurtesse avaratesse ruumidesse."
Praegu tegutseb Eestis üle 60 mõisakooli.
"Vahel ei saa arugi, millises arhitektuuriväärtuslikus hoones me oleme. Lisaks õpikeskkonnale oleme kultuuripärandi hoidjad. Tänu sellele, et mõisas on eri aegadel kool olnud, on ka säilinud ruumid. Need jõudsid ära oodata selle aja, kus tekkisid võimalused taastada mõis sellisena, nagu ta oli, olgugi et ballisaalis oli vahepeal spordisaal," rääkis Bogens.
Direktori hinnangul on mõis kooliks väga hea koht, sest mõisakoolil on jutustada palju lugusid. Koguni nii palju, et kõiki oli töövihiku kaante vahele raske mahutada.
46 aastat Illuka kooli juhtinud Villio Reinsalu arvates jäi puudu peatükk mõisakooli kütmisest, mis pakuks lõputult võimalusi arvutamisülesannete lahendamiseks: näiteks mitu töötundi tegi koristaja, kui tassis kuurist 20 ahjule puid, ja kui palju ta sealjuures energiat kulutas. Vahemaad kuurist koolimajani, koolimaja pikkust ja seda, kui palju õbluke koristajatädi korraga tassida jõudis, mäletab legendaarne koolipapa siiani.
"Ühe talvega kulus kokku 300 ruumi puid. Ahjuküte lõppes alles 1994. aastal pärast suurt renoveerimist. Selle ajani käis koolipere aasta ringi ka välikemmergus. Nii et olme oli mõisakoolis kaua aega raske," pajatas Reinsalu.
Aga millised on laste lemmikud kirjapandud peatükkide hulgas?
6. klassi õpilane Herta Rajas hääletab suusatamise peatüki poolt. Suusatamine on Illukal ikka populaarne olnud ja koolile palju kuulsust toonud. Pealegi on Herta ise suusatüdruk. "Soovin minna edasi õppima Audentese spordikooli ja kunagi tahan tulla suusatamise meistriks, nii Eestis kui ka kaugemal."
7. klassi õpilasele Kirke Ottile meeldis aga arhitektuuri peatükk, hoolimata sellest, et seal on ohtralt võõrsõnu alates "risaliidist" ja lõpetades "frontoonidega". "Kindlasti saan mõned neist selgeks," lubas ta.
Väärtustab õpikeskkonda
Tööraamat ärgitab uurima mõisaarhitektuuri, aga ka loodust. On ju Illuka mõis tihedalt seotud ümbritseva loodusega − murakad, seedrid ja kõrvukrätsud on siin igapäevased kaaslased.
"Illuka kooli õppekavas on eelmisest õppeaastast kodulugu, mille keskmes on mõisa arhitektuur, eluolu ning kultuuri- ja hariduslugu. Mõte koostada õppeainet toetav tööraamat sai alguse, kui õppematerjali otsides jäi silma Vodja, Laupa ja Vääna mõisakooli sarnane töövihik. Soovisime luua samalaadse õppematerjali, mis aitaks õpetajatel ja õpilastel väärtustada meie õppekeskkonna eripära, kasutades mõisakeskkonda õppematerjalina eri ainetes," selgitas Anneli Bogens.
Varem samast sarjast ilmunud Vääna, Laupa ja Vodja mõisa lugude autor Gled-Airiin Saarso ütles, et Illuka mõisakool on Eestis neljas, mis võib uhkustada oma töövihikuga, kust saab põnevaid teadmisi mõisa ajaloo kohta.
"Töövihiku abil on võimalus uurida ning fotode ja abijoonte järgi joonistada mõisa peahoone osi, tutvuda mõisa arhitektuuri detailidega, olla nagu restauraator, lõpetada seina- ja laemaalingud ning ise kokku panna mõisa makett koos inimeste ja loomadega," kirjeldas Saarso raamatu võimalusi.
Bogens lisas, et tööraamatul on suurem sisu, kui ainult oma õpilastele kodulooliste teadmiste pakkumine. "Oma piirkonna kultuuripärandi hoidja ja identiteedi kandjana on mõisakooli roll seda suurem, et kool on ka kohaliku kultuuri- ja külastuskeskusena avatud kõigile."
Tööraamatu põhiautorid on Gled-Airiin Saarso, Tiia Pällo ja Ene Raudar; selle kirjastamist toetasid Alutaguse vallavalitsus, kohaliku omaalgatuse programm ning MTÜ Kultuurikamber.
Töövihikut saab osta Illuka kooli kantseleist ning lähiajal ka Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest.
