- Kontaktid Link avaneb uuel leheküljel
- Tunniplaan Link avaneb uuel leheküljel
- Lasteaia Stuudium Link avaneb uuel leheküljel
- Põhikooli Stuudium Link avaneb uuel leheküljel
- ARNO Link avaneb uuel leheküljel
- DHS Link avaneb uuel leheküljel
- E-post Link avaneb uuel leheküljel
- Söökla Link avaneb uuel leheküljel
Front page
Toidumenüü
Hommik
Kaerahelbepuder 150 g
Moos 10 g
Tee 150 g
LA vitamiiniamps: paprika 60 g
LõunaKana-riisisupp 230 g
Täistera rukkileib 20 g
Piimakissell 150 g
Moos 10 g
Maitsevesi
OodePitsaomlett 100 g
Mahl 150 g
Päevane energia:
761 kcal
Hommik
Kaerahelbepuder 150 g
Moos 10 g
Tee 150 g
LA vitamiiniamps: paprika 60 g
LõunaKana-riisisupp 230 g
Täistera rukkileib 20 g
Piimakissell 150 g
Moos 10 g
Maitsevesi
OodePitsaomlett 100 g
Mahl 150 g
Päevane energia:
761 kcal
Hommik
10-viljahelbepuder 150 g
Moos 10 g
Kakao 150 g
LA vitamiiniamps: apelsin 60 g
LõunaTatar 150 g
Hautatud veiseliha 100 g
Täistera rukkileib 20 g
Maitsevesi
PRIA porgand 40 g
PRIA piim 2,5% 150 g
Päevane energia:
807 kcal
OodeHEAD VANA-AASTA LÕPPU!
Näärid on Eestis aastavahetuse aeg, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Selle ajaga on seotud omapärased kombed nagu näärisoku jooksmine ehk sokutamine. Nääride nimetus, tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia päritolule. Nimetus on tulnud arvatavasti rootsi sõnast nyår (uus aasta). Võimalik on nimetuse pärinemine sama tähendusega keskalamsaksakeelsetest sõnadest nē jār.
Nõukogude ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu avalikult ei peetud, võttis jõulukombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms).
Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega.
Allikas: Vikipeedia
Hommik
10-viljahelbepuder 150 g
Moos 10 g
Kakao 150 g
LA vitamiiniamps: apelsin 60 g
LõunaTatar 150 g
Hautatud veiseliha 100 g
Täistera rukkileib 20 g
Maitsevesi
PRIA porgand 40 g
PRIA piim 2,5% 150 g
Päevane energia:
807 kcal
OodeHEAD VANA-AASTA LÕPPU!
Näärid on Eestis aastavahetuse aeg, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Selle ajaga on seotud omapärased kombed nagu näärisoku jooksmine ehk sokutamine. Nääride nimetus, tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia päritolule. Nimetus on tulnud arvatavasti rootsi sõnast nyår (uus aasta). Võimalik on nimetuse pärinemine sama tähendusega keskalamsaksakeelsetest sõnadest nē jār.
Nõukogude ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu avalikult ei peetud, võttis jõulukombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms).
Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega.
Allikas: Vikipeedia
Tundide ajad
| E T N R | K |
|---|---|
| 1. 08:25 - 09:10 | 1. 08:25 - 09:05 |
| 2. 09:20 - 10:05 | 2. 09:15 - 09:55 |
| 3. 10:15 - 11:00 | 3. 10:05 - 10:45 |
| lunch 11:00 - 11:25 | lunch 10:45 - 11:10 |
| 4. 11:25 - 12:10 | 4. 11:10 - 11:50 |
| lunch 12:10 - 12:35 | lunch 11:50 - 12:15 |
| 5. 12:35 - 13:20 | 5. 12:15 - 12:35 |
| 6. 13:30 - 14:15 | 6. 12:45 - 13:25 |
| 7. 14:30 - 15:15 | 7. 13:35 - 14:15 |
| 8. 15:20 - 16:05 | 8. 14:25 - 15:10 |
- 1. 08:25 - 09:10
- 2. 09:20 - 10:05
- 3. 10:15 - 11:00
- lunch 11:00 - 11:25
- 4. 11:25 - 12:10
- lunch 12:10 - 12:35
- 5. 12:35 - 13:20
- 6. 13:30 - 14:15
- 7. 14:30 - 15:15
- 8. 15:20 - 16:05
- 1. 08:25 - 09:05
- 2. 09:15 - 09:55
- 3. 10:05 - 10:45
- lunch 10:45 - 11:10
- 4. 11:10 - 11:50
- lunch 11:50 - 12:15
- 5. 12:15 - 12:35
- 6. 12:45 - 13:25
- 7. 13:35 - 14:15
- 8. 14:25 - 15:10