Illuka Kool
Illuka Kool
-
Hommik
Kaera- ja riisihelbepuder 150 g
Moos 10 g
Tee 150 g
LA vitamiiniamps: paprika 60 g Lõuna Kartul 150 g
Värske kapsa-hakklihahautis 150 g
Täistera rukkileib 20 g
PRIA piim 2,5% 150 g
Maitsevesi Oode Munavõi sai 50 g
Jäätis 50 g
Päevane energia:
LA 834 kcal
Hommik 5-viljahelbepuder 150 g
Moos 10 g
Sepik 20 g
Kakao 150 g
LA vitamiiniamps: õun 60 g Lõuna Peedisupp 230 g
Hapukoor 20 g
Täistera rukkileib 20 g
Vaarikakissell 150 g
Vahukoor 10 g
Maitsevesi
Päevane energia:
756 kcal Oode JÕULUREEDE
Jõulureede õhtul käidi juba saunas
Allikas Eesti rahvakalender🤗 Hommik Jõululaupäev
Tuntud kui ka jõuluõhtu. Eestis on see päev riigipüha. Kristliku kalendri järgi on see Jeesus Kristuse sünni päev. Levinud kommete kohaselt süüakse ja juuakse siis rikkalikku jõulusööki ning tuleb jõuluvana ja toob kingitusi.
Rahvapärases kasutuses kannavad jõulude nimetust nii Kristuse sündi märkivad jõulupühad kui kogu kesktalvepühade tsükkel. Kristuse sünnipäevale vihjavaid nimetusi pole kasutatud kuigivõrd. Lõuna Jõulud
Üldnimetus jõulud on muinasskandinaavia algupära ning lähtub sõnakujust jul. Soome keeles tuleneb jul-sõnast juhla pidustuse või püha ja joulu jõulude tähenduses. Maa kaguosas Krk, Trv, Hel, Ta lõunaosas ning Võ, Se on jõulude paralleelnimetuseks talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad (vrd. läti k. ziemas svētki – talvepühad). Analoogse tähendusega on suvistepühad ehk suvisted. Ajaliselt hõlmavad aasta kõige pikemad, tähtsamad ja kõige mitmekülgsema traditsiooniga pühad perioodi, mille piirdaatumid on toomapäev (21. XII) ja kolmekuningapäev (6. I). Oode Hommik 25. detsember – esimene jõulupüha
Esimene jõulupüha on kristlik püha Jeesuse sünni auks. See on vaikne päev, mil viibitakse perega koos. Mõnes peres lauldakse jõululaule ja süüakse traditsioonilisi jõulutoitusid. Aga käiakse ka looduses ja tehakse ühiseid jalutuskäike. Lõuna Oode Hommik 26. detsember – teine jõulupüha
Teine jõulupüha on nn jõulude jätkupüha, mil külastatakse tavaliselt sugulasi ja sõpru. Enamikel inimestel on see vaba päev ja puhatakse suurest jõulumelust. Lõuna Oode Hommik 27. detsember – kolmas jõulupüha
Kolmandat jõulupüha Eestis ei tähistata ega peeta ja see on tavaliselt ka tööpäev.
Allikas: Rahvakalender Lõuna Oode Hommik Süütalastepäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev iga aasta 28. detsembril.
Süütalastepäev tähistamise aluseks on Matteuse evangeeliumis kirjapandud sündmused kuningas Heroodese korraldatud veresaunast. Kui Heroodes sai kuulda, et Petlemmas Juudamaal on vastavalt prohvetikuulutustele sündinud tulevane maailmavalitseja, siis ta kohkus. Ta läkitas Hommikumaa tähetargad Jeesuslast otsima. Jumal hoiatas unenäos tähetarku, et nad Heroodese juurest enam läbi ei läheks. Unenäo abil hoiatas ta ka Joosepit, et mees põgeneks koos Maarja ja Jeesuslapsega. Kui nüüd Heroodes nägi, et tähetargad on teda petnud, hakkas ta raevutsema ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, kaheaastased ja nooremad, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud.
Esmakordselt ilmus see püha kirikukalendrisse 505. aastal Põhja-Aafrikas Kartaagos.
Allikas: Eesti rahvakalender Lõuna Oode
Moos 10 g
Tee 150 g
LA vitamiiniamps: paprika 60 g Lõuna Kartul 150 g
Värske kapsa-hakklihahautis 150 g
Täistera rukkileib 20 g
PRIA piim 2,5% 150 g
Maitsevesi Oode Munavõi sai 50 g
Jäätis 50 g
Päevane energia:
LA 834 kcal
Hommik 5-viljahelbepuder 150 g
Moos 10 g
Sepik 20 g
Kakao 150 g
LA vitamiiniamps: õun 60 g Lõuna Peedisupp 230 g
Hapukoor 20 g
Täistera rukkileib 20 g
Vaarikakissell 150 g
Vahukoor 10 g
Maitsevesi
Päevane energia:
756 kcal Oode JÕULUREEDE
Jõulureede õhtul käidi juba saunas
Allikas Eesti rahvakalender🤗 Hommik Jõululaupäev
Tuntud kui ka jõuluõhtu. Eestis on see päev riigipüha. Kristliku kalendri järgi on see Jeesus Kristuse sünni päev. Levinud kommete kohaselt süüakse ja juuakse siis rikkalikku jõulusööki ning tuleb jõuluvana ja toob kingitusi.
Rahvapärases kasutuses kannavad jõulude nimetust nii Kristuse sündi märkivad jõulupühad kui kogu kesktalvepühade tsükkel. Kristuse sünnipäevale vihjavaid nimetusi pole kasutatud kuigivõrd. Lõuna Jõulud
Üldnimetus jõulud on muinasskandinaavia algupära ning lähtub sõnakujust jul. Soome keeles tuleneb jul-sõnast juhla pidustuse või püha ja joulu jõulude tähenduses. Maa kaguosas Krk, Trv, Hel, Ta lõunaosas ning Võ, Se on jõulude paralleelnimetuseks talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad (vrd. läti k. ziemas svētki – talvepühad). Analoogse tähendusega on suvistepühad ehk suvisted. Ajaliselt hõlmavad aasta kõige pikemad, tähtsamad ja kõige mitmekülgsema traditsiooniga pühad perioodi, mille piirdaatumid on toomapäev (21. XII) ja kolmekuningapäev (6. I). Oode Hommik 25. detsember – esimene jõulupüha
Esimene jõulupüha on kristlik püha Jeesuse sünni auks. See on vaikne päev, mil viibitakse perega koos. Mõnes peres lauldakse jõululaule ja süüakse traditsioonilisi jõulutoitusid. Aga käiakse ka looduses ja tehakse ühiseid jalutuskäike. Lõuna Oode Hommik 26. detsember – teine jõulupüha
Teine jõulupüha on nn jõulude jätkupüha, mil külastatakse tavaliselt sugulasi ja sõpru. Enamikel inimestel on see vaba päev ja puhatakse suurest jõulumelust. Lõuna Oode Hommik 27. detsember – kolmas jõulupüha
Kolmandat jõulupüha Eestis ei tähistata ega peeta ja see on tavaliselt ka tööpäev.
Allikas: Rahvakalender Lõuna Oode Hommik Süütalastepäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev iga aasta 28. detsembril.
Süütalastepäev tähistamise aluseks on Matteuse evangeeliumis kirjapandud sündmused kuningas Heroodese korraldatud veresaunast. Kui Heroodes sai kuulda, et Petlemmas Juudamaal on vastavalt prohvetikuulutustele sündinud tulevane maailmavalitseja, siis ta kohkus. Ta läkitas Hommikumaa tähetargad Jeesuslast otsima. Jumal hoiatas unenäos tähetarku, et nad Heroodese juurest enam läbi ei läheks. Unenäo abil hoiatas ta ka Joosepit, et mees põgeneks koos Maarja ja Jeesuslapsega. Kui nüüd Heroodes nägi, et tähetargad on teda petnud, hakkas ta raevutsema ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, kaheaastased ja nooremad, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud.
Esmakordselt ilmus see püha kirikukalendrisse 505. aastal Põhja-Aafrikas Kartaagos.
Allikas: Eesti rahvakalender Lõuna Oode