Nädala esimese päevaga algas KiVa Viisakusnädal ja pintsaku päev.
Nii tore oli näha, et nii paljud meie koolist olid üleskutset tähele pannud ning ennast pintsakusse riietanud.
Ajaloo õpetaja Paul Kesküla tutvustas pikal vahetunnil II ja III kooliastmele "paksu kuninga stiilispikrit".
Nii saime teada, et üks õige härrasmees nööbib alati püsti tõustes pintsaku teise nööbi kinni ja istudes võib selle avada. Tänapäeval nii tavalised varrukanööbid on aga varrukatele algselt hoopis sellepärast lisatud, et Napoleon Bonaparte nõudis, et tema väed puhta välimusega oleksid. Nimelt oli tema sõduritel halb harjumus oma tatist nina varrukasse nühkida.
Humoorikad lood ja iseenda peal demonstreerimine aitas kindlasti kuulajatelel pintsaku nööpimise reeglit meelde jätta.
Kordame üle: „Mõnikord, alati, mitte kunagi“ reegel, st et ülemise pintsakunööbi võib sulgeda mõnikord, keskmise peab sulgema alati ja alumist ei tohiks sulgeda kunagi (kehtib kolmenööbilise pintsaku puhul).
Teisipäeva uhkeldasid tüdrukud erivärvilistes ja eri tegumoes seelikutega. Poiste seljas oli näha rohkesti triiksärke, kuid ainult mõnel olid jalas viigipüksid. Selgus, et ega õieti polegi teisi olemas.
Kui küsisin, kas nendes tavalisest teistsugustes riietes on ka ebamugav olla, siis arvasid kõik nagu ühest suust, et ei ole. Ja vähe formaalsema riide pärast ei jäänud ükski mäng vahetunnis mängimata.
Täna õppisime, mis on triiksärk, triikraud ja mis on viik. Neid viigipükstele nime andvaid teravaid viike saabki ainult kuuma triikrauaga läbi märja riidetüki pressides. Ilma ei või, sest siis hakkab riie läikima.
Kogu melu saatis ning uusi sõnu aitas kinnistada ansambli Black Rokiti lugu "Viigid".
Viisakusnädala kolmas e koolilapseliku soengu päev tõi üllatuse. II ja III kooliastet väisas meie oma kooli vilistlane, noorjuuksur Teele Altsaar.
Teelelt kuulsime, et juuksepesu ei tähenda üldsegi juuste, vaid hoopis peanaha pesu. Šampooni tuleb võtta nii umbes poole teelusikatäie jagu ning kindlasti mitte ei tohi seda otsejoones lagipähe lajatada, vaid esmalt tuleb see hoopis käte vahel laiali hõõruda ning alles siis juuste alt õrnalt märjale peanahale panna. Selleks, et peanahk korralikult puhtaks saaks tuleb teda kaks korda järjest pesta, ning siis loputada, loputada ja veelkord loputada. Kõige rohkem lõhub juukseid kui neid märjalt töödelda. Ta rõhutas ka, et iga pesukorraga on soovitatav kasutada palsamit, sest just see annab juustele kaitse. Ja ei olegi vaja palsam peas 10 minutit oodata!
Lisaks said kaks kiiremat ja julgemat: Kerto 8.-st klassist ja Margarita 6.-st klassist kerged želee ja vahaga fikseeritud soengud pähe.
Teele jagas veel muidki näpunäiteid ning uudishimulikemal jätkus veel pärast kohtumistki küsimusi.
Meie saime targemaks ja Teele võimaluse ennast tutvustada. Kaugel need peodki enam on.
Viisakusnädala neljapäev kutsus lisama oma välimusele aktsenti.
Eriti usinad sellest päevast osa võtma olid algklassid, tüdrukud uhkeldasid sallide, lehvide ja väljapaistvate juukseklambritega. No oli ikka mida vaadata.
Poistel olid kaelas erineva pikkusega lipsud sh oli näha ka kikilipse. Aga, ega need lipsud ikka päris õigesti kaelas ei olnud, mistõttu kulusid kavandatud õpetused marjaks ära. Suurel vahetunnil kogunes päris palju uudistajaid õp Annika Neilandi ümber. Pisukest väljakutset ei peetud paljuks ja enne ei jätnud keegi pusimist, kui sõlm välja tuli.
9.klassi noormeeste õpe toimus siilis härrasmehelt härrasmeestele ehk appi tuli jällegi ajaloo õpetaja Paul Kesküla. Lisaks lipsusõlme õpetamisele pajatas ta juurde ka lugusid kaelasideme ajaloost üldse. Eesmärk pühendab abinõu.
Reedel lugesime tibusid ehk kandsime kõike koos: pintsak, seelik v viigipüks ja triiksärk, lips v sall ja ilus soeng.
Viisakusnädal pakkus kindlasti kõigile midagi, kuid vaieldamatult usinamad olid algklassid. Eriti ühtsena jäi silma 4.klass, kus poisid uhkeldasid tervelt nädal aega ülikondades.
Erilised tänud abi eest õp Annikale ja õp Paulile!
KiVa tiim
