26.–30. mail 2026 osalesin Erasmus+ programmi raames töövarjutamisel Poolas Katowices, X Liceum Ogólnokształcące im. I. J. Paderewskiego koolis. Töövarjutamise eesmärk oli tutvuda Poola koolikeskkonna ja haridussüsteemiga, jälgida erinevaid õppetunde ning vahetada kogemusi teiste riikide õpetajatega. Minu jaoks oli eriti oluline saada uusi mõtteid kehalise kasvatuse tundide korraldamiseks, õpilaste heaolu toetamiseks ning erinevate õpetamismeetodite kasutamiseks.
Külastuse jooksul sain osa kooli igapäevaelust, osalesin tundide vaatlemisel ning kohtusin kooli töötajatega. Väga väärtuslik oli kohtumine õpilasnõustajaga, kes tutvustas oma rolli õpilaste toetamisel. Vestluse käigus sain ülevaate sellest, kuidas koolis märgatakse õpilasi, kes vajavad lisatuge, ning milliseid võimalusi kasutatakse õpilaste vaimse tervise, motivatsiooni, käitumise ja kaasatuse toetamiseks. Olulisena jäi kõlama koostöö õpetajate, õpilaste, lapsevanemate ja tugispetsialistide vahel.
Eriti huvitav oli kohtumine Poola kehalise kasvatuse õpetajaga ning tema tundide vaatlemine. Kuna samal ajal viibisid koolis ka Erasmus+ külalised Hispaaniast, õnnestus mul vestelda ka Hispaania kehalise kasvatuse õpetajaga. See andis hea võimaluse võrrelda lisaks Poola koolikorraldusele ka Hispaania kehalise kasvatuse tundide ülesehitust, õpetaja töökorraldust ja haridussüsteemi eripärasid.
Kehalise kasvatuse tundides on Eesti, Poola ja Hispaania koolide vahel palju sarnasusi. Kõigis kolmes riigis peetakse oluliseks õpilaste aktiivset liikumist, tervislike eluviiside kujundamist, koostööd ja turvalisust. Tundides kasutatakse erinevaid liikumisülesandeid, pallimänge ja praktilisi tegevusi, mille kaudu arendatakse nii kehalisi oskusi kui ka sotsiaalseid pädevusi.
Samas tuli esile ka mitmeid erinevusi. Poolas ja Hispaanias on kehalise kasvatuse tundide korraldus kohati traditsioonilisem ning õpetaja juhib tegevusi rohkem. Eestis kasutatakse minu kogemuse põhjal rohkem õpilaskeskseid meetodeid ja püütakse anda õpilastele rohkem valikuvõimalusi. Erinevusi oli ka hindamises, tundide ülesehituses ning selles, millistele spordialadele koolis rohkem tähelepanu pööratakse.
Vestlustest selgus, et erinevates koolides võivad fookuses olla erinevad spordialad. Hispaania kehalise kasvatuse õpetaja rääkis, et nemad mängivad tundides teadlikult jalgpalli minimaalselt. Põhjuseks on see, et jalgpall on Hispaanias väga populaarne ning paljud õpilased tegelevad sellega vabal ajal niigi. Samuti on õpilaste tasemevahed jalgpallis väga suured, mistõttu võib selle mängimine tunnis osa õpilasi rohkem esile tõsta ja teisi kõrvale jätta. Seetõttu püütakse tundides pakkuda rohkem erinevaid liikumisvõimalusi ja alasid, kus kõigil õpilastel oleks lihtsam osaleda.
Ka Poolas on jalgpall populaarne, kuid koolis, mida mina külastasin, oli rohkem esil korvpall. See näitas hästi, et kehalise kasvatuse tundide sisu sõltub lisaks riiklikule õppekavale ka kooli võimalustest, õpetajate eelistustest, õpilaste huvidest ja kohalikust spordikultuurist. Minu jaoks oli see oluline tähelepanek, sest ka Eestis võiks tundide planeerimisel teadlikult mõelda sellele, kuidas pakkuda õpilastele mitmekesiseid liikumiskogemusi, mitte keskenduda vaid kõige populaarsematele spordialadele.
Hispaania õpetajaga vesteldes sain teada, et Hispaanias suunatakse õpetajaid jätkuvalt teatud piirkondadesse õpetama vastavalt riiklikule vajadusele. See erineb Eesti süsteemist, kus õpetaja saab üldjuhul ise kandideerida sobivasse kooli ning tööle asumine toimub kooli ja õpetaja kokkuleppel. Selline erinevus mõjutab õpetajate töökorraldust, karjääri planeerimist ja koolide personali kujunemist.
Lisaks tundide vaatlemisele osalesin aruteludes ja tegevustes, mis käsitlesid mitmekesisust, õpilaste heaolu ja digivahendite kasutamist. Need kohtumised aitasid paremini mõista, kuidas erinevates riikides toetatakse õpilaste arengut ja koolikeskkonda. Samuti sain kinnitust, et kuigi haridussüsteemid ja töökorraldus võivad olla erinevad, on õpetajate eesmärgid väga sarnased: toetada õpilasi, luua turvaline ja positiivne õpikeskkond ning kujundada noortes oskusi, mis aitavad neil tulevikus paremini toime tulla.
Töövarjutamise kogemus oli minu jaoks väga arendav ja inspireeriv. Sain uusi ideid kehalise kasvatuse tundide mitmekesistamiseks, õpilaste kaasamiseks ja heaolu toetamiseks. Samuti avardas see minu arusaama Euroopa koolikultuuridest ning andis võimaluse võrrelda Eesti, Poola ja Hispaania õpetajate tööd. Saadud kogemusi saan kasutada oma igapäevases õpetajatöös ning jagada neid ka kolleegidega.
