21.novembril, kui kõik lapsed olid lasteaeda kogunenud, kõhud putru täis söönud ning uue tähegi selgeks õppinud, võtsid nad koos õpetajatega ette bussisõidu Kuremäele. Plaan tekkis seoses nädala teemaga: „Küll õnnetus õpetab.“ Eelnevatel päevadel oli jõutud tutvuda liiklusmärkidega, vestelda ohutust liiklemisest tänaval, autos ja bussis. 

Lapsed olid elevil. Enne õue minekut rääkisime lastega läbi, kuidas käituda bussis, teel ja millele tuleb tähelepanu pöörata.

Õpetajad tuletasid meelde, et liikuda tuleb mööda teepeenart, ainult õpetaja saatel, kaks last kõrvuti. Teel me ei jookse ega rühmast eemale ei lähe ja sõiduteed ületame kõik koos. 

Selga panime neoonvärvides helkurvestid. Tuletasime meelde, milleks see vajalik on, aga tublid lapsed teadsid juba isegi: „ Seda vajavad väiksed lapsed, kes muidu liikluses silma ei paista.“ 

Bussi sisenesid lapsed rahulikult ja viisakalt. Kõigil oli meeles kinnitada turvavöö ja sõit Kuremäe poole läks lahti. Kohalikud lapsed tutvustasid neile tuttavaid kohti läbi bussiakna ka teistele.

Kuremäele jõudes väljusime kloostri vahetus läheduses. Võtsimegi suuna kloostri poole, kus mõni laps käis väidetavalt esimest korda. Kloostrisse sisenedes langes justkui mingi vägi laste üle. Nad olid ülirahulikud ja sõnakuulelikud. Äsja oli lõppenud jumalateenistus.  Uksel juhendati, et sisenedes võtavad poisid mütsid peast ja kõik võtavad kindad käest. Vaatamist ja uudistamist jätkus.

Sealt edasi juhindusime siiski sõidu eesmärgist -  kinnistada liiklusmärkide tundmist ning sõidutee ületamist. Teadagi ei ole Kuremäel just palju liiklusmärke, kuid neid, mis ette jäid, teadsid lapsed hästi. Väike ringkäik tehtud, oligi aeg jälle bussi istuda ning lasteaiapoole tagasi sõita. 

PARIM KASVATUS ON EESKUJU!

Seepärast on vajalik täiskasvanul ennast alati jälgida ja käituda liikluses eeskujulikult…

Naerupallide õpetajad Tiina, Karin ja õpetaja abi Elve